eesti
english
Kontakt | Kirjastamine | Teenused | KKK | Meedia | OA | Andmebaasid | Liikmelisus | Ajalugu
Otsing
Laiendatud otsing
  Ostukorv
Ajakirjad
Sarjad
Ajalugu ja arheoloogia
Arstiteadus
Esseistika
Etnoloogia ja folkloristika
Filosoofia
Gümnaasiumiõpikud
Ilukirjandus
Keele- ja kirjandusteadus
Keeleõpe
Kehakultuur
Kultuuriuuringud
Kunstiteadus
Loodusteadused
Majandus
Matemaatika
Meedia
Politoloogia
Pedagoogika
Psühholoogia
Semiootika
Sotsioloogia
Teatri- ja filmiteadus
Teoloogia ja religiooniuuringud
Õigusteadus
Tartu Ülikoolis kaitstud doktoriväitekirjad
E-raamatud


Filosoofia


0
Uue muusika filosoofia
Autor
Theodor W. Adorno
Sari
Avatud Eesti raamat
Keel
eesti
Tõlkija
Jaan Ross
Toimetaja
Katrin Kern, Mart Jaanson
Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus
Aasta
2020
Lehek?lgi
230 lk
Formaat
140x215 mm
Märkus
pehmekaaneline ümbrispaberiga
ISBN
ISBN 978-9949-03-327-0
Raamatu hind
12,00 €
Lisainfo
Theodor W. Adorno (1903–1969) oli Saksa filosoof, sotsioloog ja muusikateadlane. Tema filosoofia läteteks peetakse saksa idealismi (Kant ja eriti Hegel), marksismi ning psühhoanalüüsi teooriat. Adornot huvitavad eeskätt regressiivsed sotsiaal-antropoloogilised nähtused, see, kuidas ehe inimtunnetus asendub stereotüüpide ja klišeedega, millest omakorda johtub meid ümbritseva elu standardiseerumine. Adornot on peetud 20. sajandi suurimaks hegeliaaniks ning leitud, et ta püüdis taaselustada Hegeli dialektikat eesmärgiga lahendada kaasaja ühiskonna aktuaalseid probleeme. On samuti märgitud, et Adorno teisendas Hegeli dialektika omamoodi „negatiivseks dialektikaks”, mida iseloomustab sügav pessimism ning sünteesi puudumine. Nii tuleb Adorno teoses „Valgustuse dialektika” (1947; koos Max Horkheimeriga) järeldusele, et Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu alates valgustusajastust on olnud nurjunud tsivilisatsiooni ajalugu.

„Uue muusika filosoofias” keskendub Adorno kahe 20. sajandi süvamuusika suurkuju, Arnold Schönbergi ja Igor Stravinski loomingu võrdlemisele. Muusikaajalukku on Schönberg jäädvustatud uue kompositsioonitehnika loojana, mida nimetatakse kaksteisttoontehnikaks ehk dodekafooniaks. Igor Stravinski nimi seostub 20. sajandi muusikas eelkõige ta loomingus aset leidnud põhjalike stilistiliste pööretega. Adorno jaoks on Schönbergi looming muusika loomuliku arengu tulemus. Stravinskit seevastu peab ta kommertslikuks heliloojaks, kes on huvitatud kuulsusest ning kes on selle nimel valmis ohverdama truuduse muusikaajaloo sisemisele loogikale.

Väljaanne sisaldab Jaan Rossi järelsõna.
Kogus:
Lisa ostukorvi
Info ja teenindus
Müügitingimused
Privaatsuspoliitika
NB! Oluline info