Heuremata

Image

Boris Bernstein, Visuaalne kujund ja kunstimaailm: ajaloo polüfoonia, 2009. ISBN 978-9949-19-050-8.

Monograafiasarjas „Heuremata“ avaldatakse kirjandusteaduse, kultuuriteooria ja -semiootika, visuaalkunstide ja teatriteaduse alaseid originaaluurimusi. Sarja avaraamatu autor on Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kunstiteaduste doktor, EKA audoktor, Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Autori pälvis raamatu eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.

Image

Katrin Kivimaa, Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000, 2009. ISBN 978-9949-19-081-2.

Katrin Kivimaa raamat põhineb autori Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust. Tegemist on nn uue ehk kriitilise kunstiajaloo traditsiooniga suhestuva uurimusega, mille eesmärgiks on vaadelda kunstiteoseid ja nende retseptsiooni ajaloolises kontekstis ning tuua nähtavale kunsti ideelised ja ideoloogilised alustalad. Raamatus esitatud juhtumiuuringud vaatlevad eesti kunsti ajaloo peamisi perioode alates 19. sajandi teisest poolest kuni kaasaegse kunstini. Käsitletud kunsti ajatelje sisse ­ Kölerist Mare Trallani ­ mahuvad lisaks nimetatutele veel August Weizenberg, Karin Luts, Erna Brinckmann, sotsrealistlik Evald Okas, Marju Mutsu, Kai Kaljo jt.

Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja ja külalisprofessor, kelle peamised uurimisvaldkonnad on moodne ja kaasaegne kunst, feministlik kunstiajalugu ja -teooria ning visuaalkultuur. Lisaks akadeemilisele tööle tegutseb ta kunstikriitikuna ning teeb kunstialast koostööd eesti ja väliskunstnikega.

2009. aastal pälvis autor raamatu eest Ervin Pütsepa kunstiteaduse preemia.

Image

20. sajandi mõttevoolud. Toimetanud Epp Annus, 2009. ISBN 978-9949-19-162-8.

Mahukas kogumik sisaldab ülevaateid 20. sajandi mõttevooludest ja nende olulisemaist esindajaist. Käsitletavad teemad on elufilosoofia (Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche, Henri-Louis Bergson, Oswald Spengler), psühhoanalüüs (Sigmund Freud, Carl Gustav Jung, Jacques Lacan), fenomenoloogia (Martin Heidegger, Maurice Merleau-Ponty, Emmanuel Levinas), eksistentsialism (Søren Aabye Kierkegaard, Jean-Paul Sartre, Albert Camus), hermeneutika (Wilhelm Dilthey, Hans-Georg Gadamer, Paul Ricœur, Gianni Vattimo), analüütiline filosoofia (Ludwig Wittgenstein, Donald Davidson, Arthur C. Danto), marxism (Walter Benjamin, Louis Althusser, Ernesto Laclau), poststrukturalism (Ferdinand de Saussure, Roland Barthes, Jacques Derrida, Gilles Deleuze, Michel Foucault, Giorgio Agamben), feministlik teooria (Simone de Beauvoir, Luce Irigaray, Judith Butler), postkoloniaalsed uuringud (Frantz Fanon, Edward W. Said, Gayatri Chakravorty Spivak, Homi K. Bhabha).

Raamat oli Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2009. a aastaauhinna nominent.

Image

Peeter Torop, Tõlge ja kultuur, 2011. ISBN 978-9949-19-620-3.

Raamat on mõeldud lugejale, kes soovib maailma paremini mõista, keda huvitavad tõlketegevuse olemus, selle tõlketeaduslik mõtestamine ja kultuuri analüüsitavuse probleemid. Autori positsioon raamatus on kultuuri- ja tõlkesemiootiline, kuna just neis distsipliinides puutuvad tõlke- ja kultuurianalüütilised probleemid kõige tihedamalt kokku.

"Kui lühidalt kokku võtta „Tõlke ja kultuuri” põhijoon, siis näidatakse siin, kuidas tõlge on üks põhilisi kultuurimehhanisme, nii et sisuliselt on tõlkeolukorda võimalik näha kogu kultuuri toimimismudelina. Torop on võtnud oma algse valdkonna – tõlketeooria – ning visandanud viise, kuidas saab tõlketeaduse seaduspärasused üle kanda avaramateks kultuuri kirjeldamise põhimõteteks." – Aare Pilv, Sirp, 17. august 2012

Raamat oli Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2011. a aastaauhinna nominent

Image

Jaak Tomberg, Kirjanduse lepitav otstarve, 2011. ISBN 978-9949-19-585-5.

"Kirjanduse lepitav otstarve" on kirjandusteoreetiline uurimus väljamõeldise üldisest filosoofilisest funktsioonist. Arutluse keskpunktis on fiktsiooni määrav roll võimalikkuse ja paratamatuse vahelise pinge leevendajana ning kirjanduse roll keelelise lausumise luhtumusliku loomuse ja ajalooliste võmalikkuste traagilise kao lepitajana. Uurimus sisaldab põhjalikumaid teoreetilisi käsitlusi Ene Mihkelsoni romaaniloomingu, Erkki Luugi luuleloomingu ning Betti Alveri vaikimisperioodi kohta.

Image

Tiit Hennoste, Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I, 2016. ISBN 978-9949-77-040-3.

„Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I“ on katse kirjutada lahti eesti 20. sajandi avangardismi/modernismi lugu ja ühtlasi katse ehitada oma mudel selle analüüsimiseks. Raamat tõstab programmiliselt esile need kirjanduse komponendid, mis tavaliselt teoste varju jäävad, kuid avangardis eriti oluliseks tõusevad: autorite loomingulised programmid ja manifestid, omaväljaanded, keel jms. Raamat on esimene osa kaheköitelisest monograafiast.

Tiit Hennoste (PhD, sünd 1953) on keele- ja kirjandusteadlane ning kriitik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning töötanud seejärel põhiliselt Tartu Ülikoolis eesti keele teadurina, lisaks aastail 1992–1996 ja 2004–2008 Helsingi Ülikoolis eesti kirjanduse lektorina. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on suuline eesti keel ja suhtlus, netikeel, avangard ja modernism eesti kirjanduses, eesti kirjandusuurimise ajalugu, enesekolonisatsioon, meedia toimimine. Ta on avaldanud umbes 300 artiklit, esseed ja arvustust, 3 artiklisarja, 5 monograafiat ja 2 artiklikogu. Raamatuid: „Eesti keele allkeeled“ (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, koos Karl Pajusaluga), „Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu eesti ajakirjandusest“ (Tallinn: Kultuurileht, 2010), „Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986–2003“ (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003).

Image

Cornelius Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu, 2016. ISBN 978-9949-77-095-3.

„Eesti kirjanduse ajalugu” on esmakordselt ilmunud saksa keeles (2006) ning esimene eesti kirjanduse ulatuslik käsitlus, mis pärineb välismaalasest uurija sulest. Raamat vaatleb kirjandust kultuuriloolises kontekstis ning hõlmab kogu eesti sõnakunsti toodangut, alustades rahvaluulest ja esimestest trükistest ning lõpetades 21. sajandi alguse võrguväljaannetega.

Cornelius Hasselblatt (PhD, sünd 1960) on keele- ja kirjandusteadlane ning ajaloolane ja tõlkija. Ta on õppinud Hamburgi ja Helsingi ülikoolis fennougristikat, ajalugu ja kirjandusteadust. Ajavahemikul 1998−2014 oli ta Hollandis Groningeni ülikoolis soome-ugri keelte ja kultuuride professor. Tema kesksed uurimisvaldkonnad on eesti keel ja eesti kirjandus, eriti keelekontaktid ning eesti kirjanduse vastuvõtt ja levik saksa keeles. Ta on avaldanud ligi 400 artiklit, esseed ja arvustust, 20 monograafiat ja toimetanud üle 15 kogumiku. Ta on tõlkinud üle 30 eesti autori saksa (ning koos Marianne Vogeliga hollandi) keelde, kõige rohkem näiteks Andrus Kivirähki, Jaan Krossi ja Viivi Luike. Aastast 2015 on ta Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.

—

“Raamat on hästi kirjutatud ja ladusalt tõlgitud, seda on huvitav ja innustav lugeda. Kirjandus on alati olnud ja on nüüd veel eriti osa kultuurilisest kontekstist. Et mõista üksikuid teoseid, on hea tunda nende ümbrust ja selle ümbruse ajaloolist arengut. Seda pakub Hasselblatt kõige intelligentsemal moel.” — Sirje Olesk, Looming 4, 2017, lk 571.

“[…] Hasselblatt on oma erudeeritud teksti eestikeelses tõlkes alal hoidnud värskuse ja muheduse, lugemismõnu, mis on talle iseloomulik. Loetavuse kindlustamine sellisele raamatule on haruldane saavutus: see on rõõmus kirjanduslugu.” — Tiina Ann Kirss, Looming 4, 2017, lk 576

Image

Luule Epner, Mängitud maailmad, 2018. ISBN 978-9949-77-944-4.

Kirjandus- ja teatriuurija Luule Epneri “Mängitud maailmad” vaatleb eeskätt kahe eesti kultuuri suurkuju loomingut: Madis Kõivu filosoofilisi, teatritõrksa poeetikaga näidendeid ning Mati Undi mängulisi teatrilavastusi. Raamat sisaldab ka peatükke Nikolai Baturini draamaloomingust ning Tiit Ojasoo esimestest lavastustest, sh teatri NO99 esimese hooaja töödest. Liigutakse teatri ja (draama)kirjanduse vahel, püüdes välja valgustada nende omavahelisi seoseid ja suhteid. Monograafia keskseteks mõisteteks on fiktsionaalne maailm ja mäng. Arutluse all on ka küsimus, kuidas kujutluslikke maailmu teatrilaval mängu kaudu ehitatakse ja kuidas vaataja neid tajub. Huvipakkuv lugemine kõigile kultuuri- ja teatrihuvilistele, Kõivu ja Undi loomingu austajatele, hädavajalik teos kirjandus- ja teatriüliõpilastele.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaat esseistika kategoorias.

Image

Epp Annus, Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu, 2019. ISBN 978-9949-03-205-1.

Raamat keskendub „võimalikkuste topograafiale” nõukogude ajajärgul – mitte seadustele ega eeskirjadele, vaid laiemalt sellele, kuidas nõukogude režiim püüdis hoida kodanike püüdlusi ja ihasid lubatud raamides. Raamat seostab laiemad poliitilised protsessid ja üksikisiku elukogemuse, vaatleb erinevaid tegureid, mis mõjutasid inimeste argielu, käitumismustreid, karjäärivõimalusi, väärtushinnanguid. Muuhulgas on huvi all koloniaalsuse, modernsuse ja rahvusluse mitmesugused põimumised nõukogude ajajärgul. Vaatluse all on laiemad ajaloolised protsessid ning kultuurilised suundumused, aga ka see, kuidas tajuti võimupoliitikat igapäevaelus.  Mõteldes ühiskonnast ja selle diskursiivsetest struktuuridest, tajutava jaotumisest, identiteedi tugipunktidest või rahvusluse afektiivsetest kihtidest, toetub uurimus erinevatele kultuuri- ja poliitikafilosoofia arengusuundadele.
Uurimus kasutab mitmekesist, interdistsiplinaarset allikmaterjali – ilukirjandust, nõukogudeaegset ajakirjandust, omaeluloolisi allikaid ning muidugi ka teiste uurijate töid.
Raamatusse on kaasatud rikkalikult fotomaterjali. Sobib lugemiseks kõigile, kes soovivad süveneda nõukogude perioodi.

—

Epp Annus on kultuuri- ja kirjandusuurija, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur. Ta kaitses doktorikraadi 2002. a Tartu ülikoolis eesti kirjanduse erialal (summa cum laude). Õpingute ajal täiendas ta ennast lühemat või pikemat perioodi ka Helsingi Ülikoolis, Cornelli Ülikoolis USA-s ja Strathclyde’i Ülikoolis Šotimaal. Epp Annus on töötanud lektorina Tartu Ülikoolis ning pidanud loengukursusi ka Tallinna Ülikoolis, Turu Ülikoolis ja Ohio Riiklikus Ülikoolis USA-s, ta töötas pikemat aega teadurina Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses. Ta on üks „Eesti kirjandusloo“ (2001) autoreist; eesti kirjandusest on ta uurinud süvenenult A. H. Tammsaare loomingut, aga ka pagulasproosat ja nüüdiskirjandust. Tema algne huvi kirjanduse ja filosoofia suhete, narratiivsuse ja ajalisuse küsimuste vastu (monograafia „Kuidas kirjutada aega“, 2002) on nüüdseks laienenud kultuuri, poliitika ja argielu vahekordade uurimisele, rõhuasetusega hilisnõukogude perioodil. Inspiratsiooniallikateks on poliitiline filosoofia, fenomenoloogia, afektiuuringud, argielu uuringud ja postkoloniaalsed uuringud. Heuremata sarjas on varem ilmunud Epp Annuse koostatud ja toimetud kollektiivne monograafia „20. sajandi mõttevoolud“ (2009). Siinne uurimus põhineb Routledge’i kirjastuses ilmunud monograafial Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands (2018), tegu on Aet Variku tõlke põhjal uuesti läbimõeldud ja oluliselt täiendatud tekstiga.